Kodu-uurimine

AJALOOST Kodu-uurimine Eestis – eellugu
Eesti kodu-uurimise ajalugu hakkab teadaolevalt 1637. aastast Johannes Claudius Risingi ilmutatud 쏫천nest Tartu linnast, milles muuhulgas 철eldakse: 쏮itte tunda oma kodukohta on n채otu ja h채biv채채rne, seda aga p천hjalikult tundma 천ppida ja uurida on samav천rd kiiduv채채rne kui ka austav. Seej채rel tuli 1644.a. Johannes Gutslaffi uurimus V천handust. Edasi juba August Wilhelm Hupel oma topograafiliste m채rkmetega Liivi- ja Eestimaast (1774-1789), kes kasutas esmakordselt ka usaldusmeeste v천rku 체le Eesti. 19. saj. Lisandus juba terve rida balti-saksa ja ka eesti soost uurijaid: Otto Wilhelm Masing, Jakob Hurt, Jaan Jung, Mihkel Veske. Sajandivahetuse p철철rdeliste s체ndmuste aegu v천tsid asjast kinni mitmed seltsid: Eesti 횥li천pilaste Selts, 횛petatud Eesti Selts, Eesti Kirjanduse Selts (EKS), Eesti Rahva Muuseum. E횥S juures loodi koguni kodumaa tundma천ppimise osakond (1912), EKS juures aga kodumaa tundma천ppimise toimkond (M.Kampmaa, V.Ernits jt. – 1914). Mihkel Kampmaa ahvatles kodu-uurimist철철le 천petajaid. Sealtkaudu hakati talletama koolide ajalugu. 1920. aastast alustati ulatusliku maakondade kirjeldust철철ga, mis p채채dis maakondlike koguteoste tr체kkitoimetamisega 1925-1939 (8 mahukat k철idet!). Selle alustas soome soost Tartu 횥likooli prof. Johannes Gabriel Gran철. T철철sse haarati 체le 300 kaast철철lise 체le Eesti. Kohtadel koguti t채pne algmaterjal. Elukutselised teadlased 체ldistasid selle ning panid kirja. T채helepanuv채채rse t철철 tegi Tartu linna-uurimise toimkond. Tulemuseks oli 1927.a. koguteos 쏷artu. Selle teose metoodilise peat체ki eest sai Edgar Kant Pariisi Teaduste Akadeemia auhinna.

Eesti Kodu-uurimise Selts 21.aprillil 1939 asutati prof. August Tammekannu eestv천ttel 18 asutajaliikme poolt vastloodud TA juures juba Kodu-uurimise Selts. Selts tegutses l채bi raskuste kogu s천ja ajagi. Vahepeal ilma ametliku staatuseta, osa ajast koguni Tartu 횥likooli juures, kuni n천ukogude okupatsiooni saabudes 1944.a. l천petati. Paljud kodu-uurimise algmaterjalid p채채steti s천ja eest ja viidi emigreerunud teadlaste poolt kaasa. Nende varal ilmus Rootsis rohke fotomaterjaliga 4-k철iteline koguteos, millele lisandus hiljem veel 4 k철idet. 1958.a. asutati ENSV TA juurde kodu-uurimise komisjon (V.Tarmisto ja E.Varepi eestv천ttel). Esimeheks sai akadeemik Hans Kruus. Komisjon oli enda 체lesandeks v천tnud kodu-uurimise kandepinna laiendamise. Korraldati piirkondlikke seminar-kokkutulekuid, millest v천ttis osa sadu inimesi – kodu-uurimishuvilisi 체le Eesti. Kokkutulekute kajastamiseks anti v채lja teeside kogumikke ja hiljem artiklite kogumikke. Neid ilmus kokku viisteist. Tr체kiti 채ra rida metoodilisi v채ljaandeid, s.h. k천vakaaneline 쏫odu-uurija k채siraamat (1966) ja teisi. Kokku ilmus komisjoni korraldust철철 tulemusena ligikaudu 50 tr체kist. Linna-uurimist j채tkas komisjoni Tartu-toimkond. Komisjonil olid tollastes rajoonides kodu-uurimise toimkonnad ja lai aktiivsete kaasal철철jate v천rk, osalt ringide n채ol (arvult ligi 100!). Haridusministeeriumi toel kaasati kodu-uurimisse koolid ja 천pilased (vastavaid t철id juhendati enam kui 150 koolis 체le eesti). Sealtmaalt alates korraldatakse enam-v채hem regulaarselt 체levabariigilisi koolikonverentse, kus kantakse ette konkursi korras valminud paremad kodu-uurimist철철d. 10. oktoobril 2008 toimus Tallinnas juba arvult 40. koolinoorte kodu-uurimiskonverents. Paremik konkursit철철dest p채채seb tr체kki vastavates kogumikes. N천ukogudeaegsed v채ljaanded paraku ei saanud olla sedav천rd s체stemaatilised kui ennes천jaajal. Ennek천ike Glavliti sekkumise t천ttu. Ent sellegipoolest oli kodu-uurimise tulemusi kajastavate tr체kiste hulk aukartust채ratav.

EKUS t채na
Kodu-uurimise Selts taasasutati Eesti TA juures 17. jaanuaril 1990. Asutajaliikmeid oli 126. Esimeheks sai arheoloog Vello L천ugas. Peaalgataja Vello Tarmisto ise j채i juhatuse liikmeks.Teadussekret채riks sai Eva Maaring. J채rjepidevuse toonitamiseks l천petati 쏦iiumaa kogumiku k채sikiri, mis markeerib viimast TA Kodu-uurimise komisjoni poolt korraldatud kodu-uurijate kokkutulekut Hiiumaal. Paraku on see t채naseni j채채nud avaldamata. J채tkunud on muude kodu-uurimislike publikatsioonide avaldamine, n체체d k체ll enamasti liikmete endi initsiatiivil. EKUS on olnud pigem juhendaja ja suunaja rollis. Viimastel aastatel on olnud v천imalik aru anda ikka oma mitmek체mnest t천husama kodu-uurimusliku v채ljaande ilmumisest tr체kis. 1994.a. mais toimus Eesti-Soome 체hisseminar Saaremaal koos Soome Kotiseutuliitto ja Eesti Muinsuskaitse Seltsiga. Suhted Soome s천sarseltsiga j채tkuvad. Seltsi liikmed on 체le lahe teineteist vastastikku juubelis체ndmustel k체lastanud (EKUS – 60; SKL – 50; Soome 60. kodukandip채evad Raahes). Koost철철d tehakse mitmete liitude-seltside-asutustega. Kodu-uurijaidki jagub teistesse seltsidesse. Olgu nimetatud siinkohal Eesti Geograafia Selts, Muinsuskaitse Selts, Genealoogia Selts, Eesti Paeliit, Ajaloo Instituut, liikumine 쏫odukant, Eesti Spordiajaloo Selts, 쏣stonia Selts, Eesti Noorsoot철철 keskus jpt. Nagu 철eldud, j채tkub t철철 koolinoortega. Korraldatakse konverentse, avaldatakse konverentsi materjale. 2006.a. ja 2007.a. on Eesti Muinsuskaitse Seltsiga kahasse asutud v채lja andma aastaraamatut. 2008. aastast kajastab aastaraamat juba kolme s천sarseltsi materjale. Lisandus Eesti Genealoogia Selts. Liikmeskond ulatub kahesaja kolmek체mneni. M천neti on valdkonna m채rgiks, et Seltsi liikmetest paljud on pensionieas. See johtub suures osas asjaolust, et amat철철ruurija aeg on alles aktiivsest t철철elust k천rvale t천mbudes avali… Selts on hargnenud mitmesse osakonda. P채rnumaal on s체ndinud koguni piirkondlik t체tarselts. Metoodilise juhendamist철철 p천hiraskus on viimastel aastatel kandunud Seltsi k체latoimkonnale (esimees K.Laas). On kogutud andmeid k체lade ja k체lamuuseumide kohta, j채tkub Eesti ajalooliste k체lade registri koostamine (G.Troska), kodu-uurimisliku bibliograafia pidamine. Igal aastal korraldatakse 천ppe-metoodiliste ekskursioon. L채hiaastatel on 천ppereisid toimunud Raplamaale, Harjumaale, L채채nemaale, P천hja-J채rvamaale, Kagu-Eestisse, L천una-J채rvamaale ja Viljandimaale. 2009. aasta suveks on kavandatud juba kolmep채evane 천ppereis, seekord Valgamaale ning ajaloolisele Liivimaale P천hja-L채tis. Alates 1999.a., mil Selts t채histas asutamise 60.aastap채eva (mida m채rgiti vastava konverentsiga), on EKUS korraldanud kodu-uurimisteemaliste v채ljaannete n채itusi Akadeemilises Raamatukogus R채vala puiesteel. Lisaks 체levaaten채itustele on v채ljas olnud ka Eesti t채nap채eva teenekamate kodu-uurijate t철철d (J.P천ldm채e, H.Gustavson, K.Deemant, L.Odres, V.Miller).

KODU-UURIMISE KULTUURIP횆RAND
1920-ndatel kodu-uurimist철철dega kogutud materjali varal pandi alus esimeste algup채raste aimeteoste kirjastamisele Eestis. Esimene viljakam t철철periood tipneski koguteose 쏣esti v채ljaandmisega. Tr체kist ilmus kuus maakondlikku koguteost (1925 – 쏷artumaa, 1926 – 쏺irumaa, 1928 – 쏶etumaa, 1930 – 쏱채rnumaa, 1932 – 쏺algamaa, 1933-1934 – 쏶aaremaa). Lisaks j천udsid tr체kki 쏬채채nemaa 체ldosa (1938) ning 쏺iljandimaa 체ldosa (1939). 1935.a. said valmis ka 쏺iljandimaa ja 쏬채채nemaa k채sikirjad. Hans Kruusi toimetamisel oli kavas alustada Eesti Ents체klopeedia v채ljaandmist, kasutades sama andmepanka ka juba lausa klassikav채ljaande tarvis. Selgus siiski, et see oli tolle ajahetke kohta 체lej천uk채iv 체lesanne. Kogutud materjalidest aga pandi kokku ja avaldati 1926.a soliidne 체levaateteos 쏣esti. Maa. Rahvas. Kultuur. Veel ilmus 1923.a. vendade Parikaste album-koguteos 쏣esti, mis oli vahest tolle aja olulisem avalik illustreeritud pildiv채ljaanne Eestimaast. EKS kodu-uurimise toimkonna juurde loodud Tartu linna-uurimise toimkonna t철철viljana valmis ja ilmus 1927.a. tr체kist koguteos 쏷artu. Koguteose 쏣esti l천puleviimine n천ukogude okupatsiooni ajal ei osutunud v천imalikuks, ehkki enne s천da ja s천ja ajal oli kokku saadud veel ka 쏦arjumaa, 쏺iljandimaa ning 쏬채채nemaa k철idete materjal. Osaliselt kokku pandud 쏬채채ne-Virumaa, 쏪채rvamaa ning 쏺채lis-Eesti k채sikirjad j채idki l천petamata. TA kodu-uurimiskomisjoni p채evil kirjastati Eestimaad tutvustav mahukas koguteos “Kas tunned maad” (1965), 쏫odu-uurija k채siraamat (1966), mituteistk체mmend kogumikku 쏫odu-uurimise teateid, mis umbes kolmandiku ulatuses sisaldasid metoodilisi juhendmaterjale. Teadusliku kodu-uurimise tulemusi kajastasid seminar-kokkutulekute kogumikud (tuntud pealkirjade all nagu 쏷artu rajoonis, 쏺alga rajoonis jne.), perfokaartide komplektid metoodiliste materjalidega tollaste rajoonide kohta, 천pilaste kodu-uurimist철철de kogumikud. Publitseeriti ka 체hisv채ljaandeid teiste asutustega (LUS, rajoonide t채itevkomiteed, TA Ajaloo Instituut jt.). Komisjonist eraldi ilmusid mitmed paikkondi tutvustavad kirjutised, n채iteks seeria 쏶iin ja sealpool maanteed jne. Taasiseseisvunud Eestis on sedalaadi materjalide kirjastamistingimused sootuks teistlaadsed. EKUS-il endal on raske aktiivset kirjastustegevust arendada. Ettev천tlikud uurijad leiavad aga ise v천imalusi enda uuringutulemusi tr체kki toimetada. Seega ei ole t철철tulemuste kajastamine kirjas천nas mitte kiduma hakanud. Seltsi liikmete iga-aastastest aruannetest ilmneb, et ikka on leitud v천imalusi ka kodu-uurimisliku sisuga raamatute v채ljaandmiseks. Viimaste aastate aruanded kajastavad igal aastal enam kui 100 artikli 체llitamist ning mitmek체mne iseseisva suurema tr체kiv채ljaande ilmumist. Nendest on Selts saanud enda liikmetelt ilmumisandmed ning enamasti ka v채hemalt 체he eksemplari.

KODU-UURIMINE RAHVALIIKUMISENA
Nagu oli eespool juhus mainida, juba August Wilhelm Hupel kasutas usaldusmeeste v천rku. Laiema kandepinna sai kodu-uurimine muidugi esimesel iseseisvusperioodil, kus rahvusliku samastumise tung oli ehk suurim.. Tartu 횥likooli geograafia kabinetile tegid kaast철철d 체le 300 inimese 체le Eesti pluss veel trobikond loodusteaduste ning ajalooerialade tudengeid.. T철철tasid piirkondlikud kodu-uurimise seltsid. ENSV TA kodu-uurimise komisjonil 천nnestus, suuresti t채nu kodu-uurimisp채evadele maakondades, 채ratada laialdast huvi kodukandiloo vastu. Hinnanguliselt oli tol perioodil oma 5000 harrastuskodu-uurijat. Juba kodu-uurimisringide liikmeskond k체체ndis 1500-ni. Eks kodu-uurimine oli ju 체heks vaimse v채ljaelamise viisiks tollel ideoloogiliselt raamistatud ajal. Taasiseseisvunud Eestis ning taastatud Eesti Kodu-uurimise Seltsi liikmeskond p체sis 90-ndatel peamiselt 150 piires. 1998.aastast alates on see hakanud j채rjekindlalt kasvama, ulatudes t채naseks juba kahesaja kolmek체mneni. Lisaks Seltsi liikmetele on aga, nagu alati, 체le Eesti olemas laialdane huvilistering, kes Seltsi liikmeskonda otse ei kuulu, ent on innustunud kodu-uurimisest. Nende inimeste hulk k체체nib t채nap채eva rahamaial ajalgi sadadesse.

MIKS KODU-UURIMINE J횆TKUB?
Kodu-uurimine loob inimese isiksuse eksistentsiks ja arenguks h채davajalikke tingimusi: pakub annete ja v천imete arendamist ja realiseerimist, informeeritust ja vajaliku info k채ttesaadavust, vaimuelu arendamise ja realiseerimise v천imalust, kaitstust ja turvatunnet, v채ldib v천천randumist, rahuldab identifitseerumis(samastumis-)tarvet jpm. Kodu-uurijaks hakkamine s천ltub 체ksnes hakkajast enesest. Keegi ei k체si diplomit, soovitust (EKUS liikmeks saamine siiski eeldab teise liikme soovitust), ei sea tingimusi l채bitud karj채채rile. Kodu-uurimine toimib vastukaaluna isiksuslikule v천천randumisele, m천천dutundetule internatsionaliseerumisele, n채htustele nagu sovjetiseerumine v천i amerikaniseerumine, kus inimene kaotab oma juured, rahvuse, p채ritolu, sugulased, keele, uudsuse ja p천nevuse suhetes teistega, kus inimese ainsaks kordumatuks jooneks j채채b l천ppude l천puks ainuomane j채rjekorranumber elanikkonna registris. Eesti 체hiskonna kui v채ikerahva, ent rahvustunnet alati esile t천stnud 체hiskonna jaoks on kodu-uurimine kahtlemata ka rahvustunde taastootmise tegur. Kodu-uurijail on kodukohatundmise edendajatena suured teened. Uurimist철철 viljeleja kogeb ise oma paikkonna kujunemislugu, selle seotust rahva 체ldise saatuse ja ajaloos체ndmustega. 횥llitiste vahendusel saab see teatavaks teistelegi. Kodu-uurimise t철철 on haarav. Kogemused n채itavad, et p체hendunutel pole tagasiteed. On k체llalt tavap채rane, et T횥 geograafiaosakonna tudengid, sageli just pedagoogikaharu 체li천pilased on valinud enda diplomit철철 kodu-uurimise temaatikast. Paljud omaaegsed diplomit철철d andsid v채lja kandidaadidissertatsiooni m천천tmed. Harrastuskodu-uurijad on entusiastlikud, tihti veidi boheemlikudki, veendunud enda poolt levitatava teabe paikapidavuses, tavaliselt ka agarad popularisaatorid. 횥hiskonnas on juba kord nii, et iga inimene kuulub kusagile, kellegi hulka, on kusagilt, kellegi hulgast, kellegi soost p채rit. See on 체hiskonnastunud inimesele igiomane. Praegu on meie rahva jaoks j채rjekordselt uus aeg. Maailm on erakordselt avatud. K천ikv천imaliku info vood tulvavad meist 체le. Eri generatsioonid reageerivad sellele erinevalt. Vanemad taltsamalt, nooremad aga kaasaelamisega, mis paneb nad t천mblema kord siia, kord sinna. Aga varsti nad v채sivad ja juhtub see, mida v천ib t채heldada Euroopa pika ajalooga riikides, eriti aga ehk Ameerika 횥hendriikides. Seal on inimestel tekkinud identifitseerumisn채lg. Selle kohta, kuidas s채채rane igatsus moodsas maailmas v채lja l철철b, saaks p채ris veidraid n채iteid tuua. Ja sellel on olemuslik p천hjus. Moodsatelgi aegadel ja moodsas maailmas igatsetakse ikka taga oma p채ritolukeskkonda. See on paik ja need on olud, milles iga inimene 천ppis elama ja olema ning milles seet천ttu tuntakse end turvaliselt ja kindlalt. Kodukohaloo ja p채ritoluloo t채htsus ei kahane kunagi. Kodu on inimese pelgupaik, nii nagu kodukoha 체mbruski. Aga see turva- ja kindlustunne, kuuluvustunne on seda s체gavam, mida enam me enda 체mbrusest teame: mida enam me teame asjadest, inimestest ja kohtadest meie l채hemas ja pisut kaugemas 체mbruses, mida enam me teame, kuidas need asjad ja inimesed siia said ning kuidas need kohad kujunesid sellisteks nagu nad on. Siis saame teada sedagi, mis on v채채rt meeleshoidmist ja edasir채채kimist, kuidas hoida seda, mis on v채채rt kestma j채채ma, nagu sedagi, millel on 체ksnes m철철duv t채hendus. Sedalaadi teavet annab meile kodu-uurimine. Seega aine, millega EKUS tegeleb on j채tkuvalt 쐊uum. P천hjus v천ib asenduda teisega, ent vajadus kodu-uurimise j채rele on j채tkuvalt ilmselge. Paraku on asjassep체hendatute privileeg seda teada. Kaugemalolijad taipavad seda siis, kui kibe vajadus k채es. Kodu-uurimise selts ja selle liikmed v천iksid siis olla need, kelle poole saab p철철rduda… Andrus Ristkok Tallinn, mai 2000/aprill 2009