Eesti Kodu-uurimise Selts

26.02.2012

Eesti Kodu-uurimise Selts (EKUS) asutati Eesti Teaduste Akadeemia juures 21. aprillil 1939. a. Sõja ajal õnnestus seltsi tegevust kuidagiviisi jätkata. Nõukogude okupatsiooni saabudes Seltsi tegevus peatus sootuks, kodu-uurimine aga mitte. Seltsi taasasutamine ei tulnud kõne alla. 1958. aastal (8. veebruaril) õnnestus entusiastlike rahvuslikult mõtlevate teadlaste eestvõttel ENSV Teaduste Akadeemia juurde asutada kodu-uurimise komisjon, mis sisuliselt jätkas omaaegse seltsi korraldustööd. Kodu-uurimine oli läbi nõukogude okupatsiooniaastate vist küll ainus rahvuslikku identiteeti toetav üldrahvalik liikumine Eestis, mis haaras tuhandeid inimesi üle maa. 17. jaanuaril 1990 leidis aset Eesti Kodu-uurimise Seltsi taasasutamine. 27. jaanuaril 1998 kirjutati Eesti Teaduste Akadeemiaga alla assotsiatsioonileping. EKUS-il oli 2015.a. lõpul 197 liiget ning sadu seltsi liikmeskonda mittekuuluvaid aktiivseid kodu-uurijaid üle Eesti.

Uudised

22.02.2012
TULEMAS
  • Reedel, 18. jaanuaril korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts ja Eesti keelenõukogu konverentsi “Keeleseadus 30” Tallinnas Filmimuuseumi konverentsisaalis, tähistamaks 30 aasta möödumist keeleseaduse vastuvõtmisest. Ettekanded Ülle Madiselt, Tõnu Tenderilt, Mart Rannutilt ja Ilmar Tomuskilt. Keeleseaduse vastuvõtmise aega meenutavad ka president Arnold Rüütel, Rein Veidemann ja Mart Nutt. Ürituse info leiate keelekalendrist:http://portaal.eki.ee/koik-syndmused/details/331-keelekonverents-qkeeleseadus-30q.html
 
TOIMUNUD
  • 26. aprillil 2018 peeti Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ringi 55. aastapäeva konverents Tallinnas Neitsitorni lektooriumis.
  • 4. mail 2018 toimus Tallinnas Teaduste Akadeemia majas (Kohtu 6) Eesti Kodu-uurimise Seltsi üldkogu.
  • 7. veebruaril 2018 vaagis žürii koosseisus A. Ristkok (esimees), E. Kerge, E. Luka ja G. Särekanno EKUS-i liikmete 2017. aastal ilmunud kodu-uurimuslikke publikatsioone (8).
    Nominentideks valiti “Kullamaa kogumik, 3” (koostaja – Kalju Kurepalu, väljaandja: Kullamaa kihelkonnamuuseum, 336 lk), “Pajatusi vanast Pärnust” ( autor – Olaf Esna, Tartu: kirjastus Otto Wilhem, 375 lk) ja “Haljala kihelkond aegade voolus” (koostaja ja paljude alajaotiste autor – Lemmi Karmin, väljaandja: Haljala vallavalitsus, 503 lk).
     
  • Parimaks 2017. aasta väljaandeks valiti “Haljala kihelkond aegade voolus”.
  • 18. detsembril 2017 esitles prof. Jüri Kivimäe Tallinnas Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu t.6) oma värsket raamatut “Rektor Hans Kruus” (kirjastus Aasta Raamat OÜ).
  • 16. novembril toimus Tallinna Rahvusraamatukogus rahvusvaheline konverents “Suur põgenemine üle kahe mere”. Päeva juhtis Trivimi Velliste.
  • EKUS-i suvine õppereis “Kultuurilooline Vändra kihelkond” toimus laupäeval, 8. juulil 2017.
  • 5. mail 2017 toimub Tallinnas Teaduste Akadeemia saalis Kohtu t. 6 seltsi üldkogu.
  • Veebruaris 2017 avas Rahvusarhiiv esmakordselt kõikidele huvilistele oma uue peahoone Noora uksed Tartus, Nooruse t. 3. Lähemalt vt. rahvusarhiivi kodulehelt http://www.ra.ee/noora/
Uudiste arhiiv